Kuidas valmistada oma eelarve ette aasta kõige kulukamateks kuudeks? 

Sellistel perioodidel satub pere eelarve sageli suurema surve alla, sest mitu suuremat väljaminekut langevad samale kuule. Igapäevased kulud ei kao kuhugi, kuid neile lisanduvad hooajalised väljaminekud. Hea uudis on see, et paljusid neist kuludest saab juba mitu kuud ette planeerida.

Vaatame, kuidas aasta kulukamateks perioodideks varakult valmistuda, sääste koguda, püsikulud üle vaadata ja olemasolevaid finantskohustusi paremini korraldada.

Tee kindlaks oma aasta kõige kulukamad kuud

Esimese sammuna tasub vaadata oma rahaasju terve aasta lõikes, mitte keskenduda ainult järgmisele kuule. Suuremad väljaminekud tekivad harva täiesti juhuslikult – paljud neist korduvad igal aastal enam-vähem samal ajal.

Ühe pere jaoks võivad august ja september tähendada tavapärasest suuremaid kulusid seoses kooliaasta algusega. Teise pere eelarvele võivad suurema koormuse panna jõulud, suvepuhkus või kütteperiood. Aasta jooksul võivad lisanduda ka autokindlustus, hooldus ja rehvivahetus, maamaks, tervisekulud, kodu remont või suuremad perekondlikud sündmused. Samuti tasub arvestada aastaste tellimuste ja muude maksetega, mida ei tasuta iga kuu ning mis võivad seetõttu kergesti ununeda.

Et saada parem ülevaade sellest, millised kuud on sinu jaoks kõige kulukamad, vaata üle viimase 12 kuu pangakonto ja kaarditehingud. Pane tähele kuid, mil kogukulud olid tavapärasest märgatavalt suuremad, ning vaata, millest erinevus tekkis.

Nii saad märgata lisaks suurtele ja ilmselgetele väljaminekutele ka kulusid, mis kipuvad igapäevaselt meelest minema. Kui tead oma aasta kõige kulukamaid perioode, saad järgmise aasta eelarvet koostada varasemate tegelike kulude, mitte umbkaudsete oletuste põhjal.

Arvuta välja, kui palju kulukas kuu tegelikult maksma läheb

Kui tead, millistel perioodidel on väljaminekud tavaliselt kõige suuremad, tasub järgmise sammuna panna paika konkreetsed summad. Mida täpsemalt tead, kui palju raha vajad, seda lihtsam on arvutada, kui palju tuleks iga kuu kõrvale panna.

Näiteks kui pere teab, et detsembris on oodata suuremaid väljaminekuid, võib jõulueelarve olla järgmine:

● 400 € kingitustele;

● 150 € jõululauale;

● 100 € üritustele ja meelelahutusele;

● 50 € muudeks hooajalisteks kuludeks.

Kokku teeb see 700 eurot. Kui hakata selleks raha koguma juba jaanuaris, tuleb iga kuu kõrvale panna ligikaudu 58 eurot. Kui jõulueelarvele mõelda alles novembris, tuleb kogu summa leida ühe või kahe kuu sissetulekust ning see võib igapäevasele eelarvele palju suurema koormuse panna.

Sama põhimõtet saab kasutada kooliaasta alguse, puhkuse, autohoolduse või teiste korduvate suuremate väljaminekute puhul. Täpset summat ei pea viimase euroni ette teadma. Oluline on koostada realistlik hinnang ja piisavalt vara aru saada, kuidas see kulu sinu aastaeelarvesse mahub.

Kui prognoositav summa tundub liiga suur, on õige aeg oma prioriteedid üle vaadata. Võib-olla saab mõne ostu edasi lükata, puhkuseelarvet vähendada või säästmisega varem alustada. Mida varem tervikpilt selgeks saab, seda rohkem on aega plaane rahulikult kohandada.

Kogu erinevate eesmärkide jaoks raha eraldi

Säästmine on sageli lihtsam, kui kogutaval rahal on konkreetne eesmärk. Selle asemel, et hoida kõiki sääste ühes kohas, võib luua eraldi kogumiskontod või säästueesmärgid näiteks puhkuse, kooliaasta alguse, jõulude, autokulude ja ootamatute väljaminekute jaoks.

Nii on lihtsam jälgida, kui palju oled juba kogunud ja kui palju on eesmärgist veel puudu.

Kõige lihtsam viis järjepidevalt säästa on panna raha kõrvale kohe pärast palga või muu sissetuleku laekumist. Selleks võib näiteks seadistada automaatse püsimakse. Kui säästmine jätta kuu lõppu, on sageli juhtunud, et kõrvale panemiseks mõeldud raha on juba muudele asjadele kulunud.

Ka väikestest summadest koguneb aja jooksul arvestatav puhver. Kui paned kõrvale 30 eurot kuus, koguneb aastaga 360 eurot. 50 eurot kuus tähendab juba 600 euro suurust säästu. Kõige olulisem ei ole alustada suure summaga, vaid kujundada harjumus iga kuu kindla eesmärgi jaoks midagi kõrvale panna.

Planeeri ka kulusid, mille täpset suurust sa veel ei tea

Kõiki väljaminekuid ei ole võimalik viimase euroni ette ennustada. Mõned kulud sõltuvad ilmast, olukorrast või ootamatutest sündmustest. Näiteks võib:

● küttearve sõltuda ilmast ja energiahindadest;

● auto remont minna esialgu planeeritust kallimaks;

● kooliaasta algusega kaasneda lisakulusid riietele, huviringidele või õppevahenditele; ● puhkusel tekkida ootamatuid transpordi-, söögi- või tegevuskulusid.

Sellisel juhul tasub võtta aluseks eelmise aasta kulud ja lisada neile väike puhver. Kui eelmise talve kõige suurem kommunaalarve oli näiteks 280 eurot, võiks selleks aastaks arvestada 300–320 euroga. Kui eelmine autohooldus maksis 400 eurot, tasub järgmise jaoks planeerida veidi suurem summa.

Kui kogu planeeritud raha lõpuks vaja ei lähe, saab ülejäägi suunata järgmise säästueesmärgi täitmiseks.

Vaata enne kulukamat perioodi üle oma püsikulud

Suuremate väljaminekutega kuuks valmistudes tasub üle vaadata ka kõik igakuised püsikulud. Nende hulka võivad kuuluda telefoni- ja internetipaketid, voogedastusteenused, spordiklubi liikmemaksud, kindlustused, elektrilepingud ja muud automaatsed maksed.

Üksikult võivad need summad tunduda väikesed, kuid aasta peale kokku võib erinevus olla märkimisväärne. Kui suudad püsikulusid vähendada kasvõi 30 euro võrra kuus, teeb see aastas 360 eurot, mille saab suunata näiteks kooliaasta alguse kuludeks, puhkuseks, reisiks või rahalise puhvri loomiseks.

Eraldi tasub aeg-ajalt üle vaadata oma elektrileping, sest elektrimüüjate pakkumised ja hinnad muutuvad. Altero elektripakettide võrdluse abil saad võrrelda erinevate elektrimüüjate pakkumisi ühes kohas ja hinnata, kas sinu praegune pakett vastab endiselt sinu kodu elektritarbimisele ja vajadustele.

Pakkumiste võrdlemisel ära vaata ainult kilovatt-tunni hinda. Arvesse tasub võtta ka kuutasu, lepingu pikkust, hinnamuutuste tingimusi ja prognoositavat kogukulu.

Ära unusta olemasolevaid laenukohustusi

Kui sinu igakuises eelarves on juba laenu- või järelmaksed, tuleks nendega arvestada enne, kui hakkad planeerima reise, kingitusi või muid suuremaid väljaminekuid.

Alustuseks koonda kokku info kõigi olemasolevate laenude kohta: laenujääk, intressimäär, kuumakse, laenuperiood ja krediidi kogukulu.

Kui sul on mitu finantskohustust, tasub aeg-ajalt kontrollida, kas nende tingimused on endiselt konkurentsivõimelised ja sinu eelarve jaoks sobivad. Altero finantsvõrdlusplatvormil saad ühe taotlusega võrrelda mitme krediidiandja pakkumisi, sealhulgas refinantseerimise ja laenude ühendamise võimalusi. Nii saad ühest kohast hinnata, kas olemasolevaid kohustusi oleks võimalik korraldada soodsamatel tingimustel.

Pakkumisi võrreldes vaata lisaks kuumaksele ka intressimäära, tagasimakseperioodi, lepingutasusid ja tagasimakstavat kogusummat. Väiksem kuumakse ei tähenda alati väiksemat kogukulu, eriti juhul, kui laenuperiood muutub selle võrra oluliselt pikemaks.

Kui olemasolevate finantskohustuste igakuist koormust õnnestub vähendada või mitu makset üheks koondada, võib olla lihtsam planeerida eelarvet kuudel, mil ees ootavad ka muud suuremad väljaminekud.

Ära kasuta uut laenu pideva eelarvepuudujäägi katmiseks

Kui igakuiselt ei jätku raha toidu, kommunaalkulude või muude igapäevaste vajaduste katmiseks, ei lahenda uus laen probleemi. Vastupidi – see lisab eelarvesse veel ühe igakuise kohustuse ja võib suurendada rahalist koormust.

Kõigepealt tasub välja selgitada, miks eelarves puudujääk tekib. Põhjuseks võib olla üks tavapärasest kallim kuu, hooajaline väljaminek, ootamatu remont või mõni muu ühekordne kulu. Kui väljaminekud ületavad sissetulekuid peaaegu iga kuu, tuleb eelarve tervikuna üle vaadata.

Sellises olukorras vaata üle igapäevased kulutused, püsikulud ja olemasolevad krediidikohustused. Kui laenumaksed moodustavad suure osa igakuisest sissetulekust, saab näiteks Altero kaudu võrrelda refinantseerimise või laenude ühendamise pakkumisi ning uurida, kas olemasolevaid kohustusi oleks võimalik sobivamatel tingimustel ümber korraldada.

Ka siin tuleb võrrelda kogukulu, mitte keskenduda ainult võimalikule väiksemale kuumaksele.

Hajuta suuremad ostud aasta peale

Sageli ei pane eelarvet proovile mitte üks suur ost, vaid mitu suuremat väljaminekut, mis satuvad samale kuule. Võimaluse korral tasub suuremad kulud aasta peale hajutada.

Kui tead näiteks ette, et augustis tuleb teha tavapärasest rohkem kulutusi laste kooliks ettevalmistamisele, võiks mööbli väljavahetamise, uue kodumasina ostmise või remondi võimaluse korral mõnele teisele kuule jätta.

Sama põhimõtet saab kasutada enne jõule. Osa kingitusi võib osta juba novembris või veelgi varem, et kõik kulud ei kuhjuks detsembrisse.

Ka puhkuse eest ei pea tingimata kõike korraga tasuma. Ühel kuul võib osta lennupiletid, järgmisel tasuda majutuse eest ning enne reisi järk-järgult koguda raha söögi, transpordi ja tegevuste jaoks.

Mida ühtlasemalt on suuremad väljaminekud aasta peale jaotatud, seda lihtsam on hoida igapäevane eelarve stabiilsena.

Koosta aasta finantskalender

Lihtne finantskalender aitab juba varakult märgata kuid, mil väljaminekud võivad tavapärasest suuremaks kujuneda. Sinna saab märkida nii hooajalised kulud kui ka kord või paar korda aastas tasutavad maksed.

Jaanuar–märts

Küttearved, aastased tellimused ja liikmemaksud, kindlustused, maksud.

Aprill–juuni

Rehvivahetus, autohooldus, suviste reiside broneeringud, lastelaagrid.

Juuli–september

Puhkused ja reisid, koolitarbed, uue kooliaasta riided ja jalanõud, huviringid.

Oktoober–detsember

Kütteperioodi algus, talverehvid ja rehvivahetus, jõulukingid, pühadeüritused ja aastalõpu väljaminekud.

Lisa kalendrisse ka enda perele iseloomulikud kulud, näiteks maamaks, liiklus- ja kaskokindlustus, tervisekulud, laste huviringide tasud või muud regulaarsed väljaminekud.

Kui aasta suuremad kulud on ühes kohas nähtavad, on palju lihtsam hinnata, millal tuleb säästmisega alustada ja millisteks kuudeks tasub jätta suurem rahaline puhver.

Hoia eraldi puhvrit ootamatuteks väljaminekuteks

Ka väga hästi planeeritud eelarvesse võib tulla kulusid, mida ei ole võimalik ette näha. Kodumasin võib katki minna, auto vajada ootamatut remonti või kodus tekkida kiiret parandamist vajav probleem.

Seetõttu ei tohiks puhkuseks, jõuludeks või muudeks konkreetseteks eesmärkideks kogutud raha olla sinu ainus rahaline tagavara. Ootamatute kulude jaoks tasub luua eraldi puhver.

Kui sul sellist reservi veel ei ole, alusta jõukohasest eesmärgist, näiteks 300–500 eurost. Kui see summa on koos, saad puhvrit järk-järgult kasvatada. Nii ei löö ootamatu arve või remont kogu kuu eelarvet tasakaalust välja.

Aasta kõige kulukamad kuud ei tule tegelikult ootamatult

Paljud aasta suuremad väljaminekud korduvad ning seetõttu saab nendeks valmistuda juba mitu kuud varem. Mida varem tead, millal suuremad kulud ees ootavad ja kui palju raha selleks vajad, seda lihtsam on vajalik summa mitme kuu peale ära jagada.

Samal ajal tasub regulaarselt üle vaadata oma püsikulud, elektripakett ja olemasolevad finantskohustused. Isegi väike igakuine kokkuhoid võib aasta peale anda märkimisväärse summa, mille saad suunata säästudesse või mõne konkreetse eesmärgi täitmiseks.

Kõiki väljaminekuid ei ole vaja viimase euroni ette ennustada. Olulisem on teada, millistel perioodidel on kulud suuremad, nendeks aegsasti valmistuda ning hoida eraldi puhvrit ootamatute väljaminekute jaoks. Nii on lihtsam hoida pere eelarve stabiilsena kogu aasta vältel.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ning vajaduse korral pea nõu asjatundjaga. Laenukohustusega kaasnevad kulud ja laen tuleb tagasi maksta.