Lisaks tuleb Eestis järgida Euroopa Liidu poolt kehtestatud hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid. Need nõuded on olulised, kuna need aitavad tagada hoonete energiatõhususe ning nende täitmine on kohustuslik kõigile uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele. Ühelt poolt on selge, et renoveerimine, uued aknad või küttesüsteem nõuavad märkimisväärset rahalist panust. Teiselt poolt on aga energiakulud Eestis viimastel aastatel kõikunud ja pigem tõusnud, mis tähendab, et ka mitte midagi tegemine maksab, lihtsalt teisel kujul.

Eesti eripära: külm kliima ja vanad hooned

Eestis teeb olukorra eriliseks kaks asja: pikk kütteperiood ja vananenud elamufond.

Paljud kortermajad ja eramud on ehitatud ajal, mil hoone energiatõhusust puudutavad miinimumnõuded ei olnud veel kehtestatud ega arvestatud. Sellised hooned ei vasta sageli tänapäevastele energiatõhususe miinimumnõuetele, kuna nende ehitusstandardid ei võta arvesse kõiki energiakadu mõjutavaid tegureid. Hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas kasutatakse erinevaid andmeid, nagu kütte ja elektri energia tarbimine, tarnitud energia kogus ning hoone soojapidavus, et hinnata hoone energiatõhusust ja määrata, kas see vastab kehtestatud nõuetele. Arvestades, et küttehooaeg kestab sageli 6-7 kuud, võib ebapiisava energiatõhususega hoone tähendada sadu või isegi tuhandeid eurosid lisakulu igal aastal.

Lihtsustatud näide näitab olukorda hästi: renoveerimata korter võib tarbida kuni kaks korda rohkem energiat kui sama suur renoveeritud kodu. See vahe ei ole teoreetiline ja see kajastub otseselt sinu arvetel.

Mida hoone energiatõhususe tegelikult tähendab?

Sageli arvatakse, et energiatõhusus tähendab lihtsalt maja soojustamist. Tegelikult on see palju laiem mõiste, sest energiatõhususe arvutamise metoodikas kasutatakse erinevaid andmeid, sealhulgas elektri ja kütte ning ventilatsiooni süsteemide energiakasutust.

Energiasäästlik kodu on tervik, kus erinevad süsteemid töötavad koos:

• korralik soojustus

• kvaliteetsed aknad

• efektiivne küttesüsteem

• toimiv ventilatsioon

• mõistlik energiakasutus

Energiatõhususarv on oluline näitaja, mille abil hinnatakse hoone energiatõhusust ning selle arvutamisel kasutatakse nii elektri kui ka kütte ja ventilatsiooni süsteemide andmeid.

Näiteks soojustagastusega ventilatsioon võimaldab hoida toas värske õhu, kuid samal ajal säilitada suure osa soojusest. See on eriti oluline Eesti kliimas, kus lihtsalt akna avamine tähendab sisuliselt sooja „välja laskmist“.

Kui need lahendused kombineerida, võib energiatarbimine väheneda kümnete protsentide võrra. Energia säästmiseks kasutatakse erinevaid tehnilisi lahendusi, nii et A-energiaklassi kodu ja vanema C- või D-klassi kodu vahe on sageli väga selgelt tuntav just talvel.

Kust alustada, kui ei taha kohe suuri summasid kulutada?

Hea uudis on see, et energiatõhusus ei alga alati suurest remondist. Tegelikult on mitmeid väikseid samme, mis annavad üsna kiire tulemuse, kuid ka väiksemate muudatuste puhul tuleb järgida kehtivaid energiatõhususe miinimumnõudeid ning neid ei tohi eirata.

Näiteks LED-valgustus on üks lihtsamaid muudatusi. See nõuab minimaalset investeeringut, kuid vähendab elektrikulu märgatavalt. Sama kehtib termostaatventiilide kohta – need aitavad vältida olukorda, kus tuba on lihtsalt harjumusest liiga soe.

Üks kõige alahinnatumaid samme Eestis on aga elektripaketi ülevaatamine. Kui kasutad börsipaketti ja suudad tarbimist ajastada odavamatele tundidele, võib see üksi märkimisväärselt arvet vähendada, ilma ühegi tehnilise uuenduseta.

Energiaauditid – kasulik tööriist enne suuremaid otsuseid

Enne kui teha suuremaid investeeringuid hoone energiatõhususe parandamisse, tasub kindlasti kaaluda energiaauditi tellimist. Energiaaudit on põhjalik analüüs, mille käigus hinnatakse hoone energiakasutust ning tuuakse välja võimalused, kuidas saavutada suuremat energiasäästu. See protsess hõlmab nii hoone kütte, ventilatsiooni, jahutuse kui ka elektriseadmete kasutamiseks vajaliku energiakasutuse hindamist, samuti sisekliima tagamiseks tarbevee soojendamiseks kuluvat energiat.

Energiaaudit on eriti oluline juhul kui plaanis on oluliselt rekonstrueeritava hoone uuendamine või suuremahulised renoveerimistööd. Audit aitab selgelt välja tuua, millised muudatused annavad kõige suurema efekti ning millised investeeringud on tõesti vajalikud. Nii saab vältida olukorda, kus raha kulub lahendustele, mis ei too soovitud tulemust.

Käesoleva määruse kohaselt peab iga hoone energiatõhususarv olema arvutatud pinna ruutmeetri kohta ning vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiaaudit aitab kontrollida, kas hoone vastab nendele nõuetele ning annab soovitusi, kuidas vajadusel energiatõhususarvu parandada. See on eriti oluline enne hoone kasutuselevõttu või suuremate ümberehituste puhul, kus vastavust energiatõhususe nõuetele kontrollitakse põhjalikult.

Lisaks aitab energiaaudit tuvastada, millised on hoone energiakasutuse suurimad kulutajad ning millistes valdkondades on võimalik kõige rohkem säästa. See on oluline nii eramajade kui ka suuremate hoonete puhul, kus energiakulud võivad olla märkimisväärsed. Energiaaudit annab hoone omanikule või valitsejale selge ülevaate, millised sammud on kõige mõistlikumad ja millest võiks alustada.

Kokkuvõttes on energiaaudit kasulik tööriist, mis aitab teha teadlikke ja läbimõeldud otsuseid hoone energiatõhususe parandamiseks. See aitab tagada, et investeeringud oleksid suunatud õigesse kohta ning hoone energiatõhususarv vastaks kõigile käesoleva määruse nõuetele. Nii on võimalik saavutada maksimaalne energiasääst ja vältida tarbetuid kulutusi.

Millal tasub mõelda suurematele investeeringutele?

Kui lihtsamad sammud on tehtud, tekib järgmine loogiline küsimus: kas minna edasi?

Siin muutub pilt juba huvitavamaks. Suuremate investeeringute puhul peab hoone olema vastavuses hoone energiatõhususe miinimumnõuetega, mis on sätestatud kehtivates õigusaktides. Need hoone energiatõhususe miinimumnõuded on olulised nii uutele kui ka oluliselt või täielikult rekonstrueeritavatele hoonetele ning neid nõudeid on ajas muudetud vastavalt seadusandluse arengule. Eestis on kõige suurema mõjuga investeeringud tavaliselt:

• akende vahetus

• hoone soojustamine

• küttesüsteemi uuendamine

Näiteks õhk-vesi soojuspump võib vähendada küttekulu mitu korda. Samas on selle paigaldus kallis, mistõttu ei ole see otsus, mida tehakse kergekäeliselt.

Oluline on mõista, et need investeeringud ei tööta hästi eraldi. Parim tulemus tekib siis, kui need on osa tervikust. Näiteks ei ole mõistlik investeerida kallisse küttesüsteemi, kui maja kaotab endiselt suure osa soojusest läbi seinte.

Toetused muudavad mängu

Eestis ei pea aga kõike oma taskust maksma. Riiklikud toetused, näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (endine KredEx) programmid, on sageli suunatud just el hoonete energiatõhususe parandamiseks ning need toetused on kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkidega. Toetuste saamiseks tuleb järgida kehtivaid energiatõhususe miinimumnõudeid ja muid nõudeid, mis on seatud Euroopa regulatsioonide alusel. Sageli katavad need toetused 30–50% renoveerimiskuludest.

See muudab investeeringu tasuvuse oluliselt paremaks. Paljud projektid, mis ilma toetuseta tunduksid liiga kallid, muutuvad tänu sellele täiesti realistlikuks.

Just seetõttu tasub enne suuremate otsuste tegemist alati uurida, millised toetused on hetkel saadaval.

Levinud viga: alustatakse valest otsast

Üks kõige sagedasemaid vigu on see, et alustatakse energiatootmisest – näiteks paigaldatakse päikesepaneelid –, enne kui on vähendatud energiakadu.

Tegelikult peaks loogika olema vastupidine:

1. vähenda soojakadu

2. tee küte efektiivseks

3. alles siis hakka energiat tootma

Vastasel juhul toodad lihtsalt energiat, mida maja ei suuda efektiivselt kasutada.

Niisiis – investeering või kulu?

Kui vaadata Eesti tingimusi – külma kliimat, pikka kütteperioodi ja vanu hooneid –, siis on vastus üsna selge.

Energiasääst ei ole luksus ega „roheline trend“. See on praktiline viis:

• vähendada igakuiseid kulusid

• parandada elamismugavust

• tõsta kinnisvara väärtust

Energiasäästu tagamiseks on kehtestatud hoonete energiatõhususe miinimumnõuded, mille täitmine aitab saavutada nii kulude kokkuhoidu kui ka paremat elukvaliteeti. Nende nõuete järgimine on oluline, et tagada hoonete energiatõhusus ja vastavus kehtivatele regulatsioonidele.

Ja võib-olla kõige olulisem mõte:

suurim kulu ei ole investeering – vaid tegemata jätmine.

Kust alustada juba täna?

Kui sa ei taha kohe suuri otsuseid teha, siis alusta kõige lihtsamast:

• vaata üle oma elektripakett

• jälgi, millal sa elektrit tarbid

• tee väiksed, kuid mõistlikud muudatused

Sageli piisab sellest, et näha esimest reaalset säästu – ja sealt edasi on juba lihtsam järgmisi samme planeerida.