Miinimumpalk 2026: Olulised muudatused ja mida need tähendavad tööjõuturul
Eesti tööturul on toimumas märkimisväärsed muutused seoses miinimumpalga tõusuga 2026. aastal. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate olulistest muudatustest ja nende mõjust nii töötajatele kui ka tööandjatele. 2026 aasta miinimumpalga kokkulepe ei ole veel lõplikult saavutatud ning läbirääkimised ja koostöö riiklike institutsioonidega jätkuvad.
Miinimumpalk 2026: põhilised muudatused
2026. aastaks on plaanis tõsta miinimumpalka märkimisväärselt, järgides Euroopa Liidu soovitatud tasemeni jõudmise eesmärki. Eestis määratakse, kuidas miinimumpalk kujuneb, läbi tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide läbirääkimiste, kus arvestatakse majanduslikke tingimusi ja seadusandlikke protsesse. Vastavalt Eesti Tööandjate Keskliidu ja Ametiühingute Keskliidu läbirääkimistele, peaks Eesti miinimumpalk 2026 jõudma 45%-ni keskmisest palgast.
Miinimumpalk kehtestatakse kindlatel korraldustel ja tingimustel, mis on kokku lepitud osapoolte vahel ning reguleeritud seadustega.
Tööandja peab miinimumpalga maksmisel arvestama nii maksudeklaratsioonide, tööjõukulude kui ka seadusest tulenevate nõuetega.
Hetkel on olukord järgmine:
- Miinimumpalk 2026 bruto kujuneb läbirääkimiste tulemusel;
- Miinimumpalk 2026 neto sõltub maksusüsteemi muudatustest;
- Praegune alammäär on 886 eurot (2025);
- Tunnitasu miinimum on 5,31 € eurot.
Netopalk tähendab summat, mis laekub töötaja pangakontole pärast maksude ja muude kohustuslike mahaarvamiste arvestamist ning erineb brutopalgast, mis on maksude eelne kogusumma.
Miinimumpalga tõusu kokkulepe põhineb tööandjate ja töötajate vahelisel hea tahte leppel, mis toetab õiglast ja läbipaistvat palgapoliitikat.
Keskmine palk Eestis
Keskmine palk Eestis on üks olulisemaid näitajaid, mille järgi hinnatakse nii tööturu olukorda kui ka majanduse üldist arengut. 2025. aastal oli keskmine brutokuupalk Eestis 2011 eurot, mis tähendab 6,2% kasvu võrreldes eelneva aastaga. See näitab, et keskmine palk Eestis kasvab igal aastal, kuid miinimumpalk ehk töötasu alammäär on endiselt märkimisväärselt madalam kui keskmine palk.
Miinimumpalk on madalaim lubatud brutotöötasu, mida tööandja võib täistööajaga töötavale inimesele maksta. 2025. aastal oli miinimumpalk 886 eurot kuus ehk 5,31 eurot tunnis, mis on 8% suurem kui 2024. aastal. Täistööajaks loetakse Eestis 40 tundi nädalas, kuid kui töötaja töötab osalise koormusega, võib tööandja maksta miinimumpalka proportsionaalselt väiksemas mahus.
Ametiühingute keskliidu andmetel on miinimumpalk Eestis püsinud aastaid keskmisest palgast tunduvalt madalamal tasemel. Näiteks 2024. aastal oli keskmine brutopalk 1981 eurot, mis ületas miinimumpalka enam kui kaks korda. Selline vahe tähendab, et miinimumpalga tõusud on olulised, et vähendada palgavaesust ja tagada töötajate ostujõud, eriti olukorras, kus elukallidus kasvab.
Miinimumpalga ehk töötasu alammäära kinnitab Eestis vabariigi valitsus, lähtudes sotsiaalpartnerite – Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu – vahel sõlmitud kokkuleppest. Läbirääkimistel osalevad nii tööandjad kui ametiühingud, et leida tasakaal töötajate heaolu ja ettevõtete konkurentsivõime vahel. 2025. aasta miinimumpalk on veel lõplikult otsustamata, kuid ametiühingute keskliit on teinud ettepaneku tõsta alampalk 991 eurole kuus või 5,93 eurole tunnis, et hoida töötajate ostujõudu ja arvestada elukalliduse kasvuga. Tööandjate pakutud 4% tõus tähendaks aga, et miinimumpalga ostujõud väheneks ning palgavaesus suureneks.
Kokkuvõttes mõjutab keskmine palk Eestis otseselt miinimumpalga kujunemist ning on oluline nii töötajate kui tööandjate jaoks. Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on madalaim tasu, mida tööandja võib Eestis täistööajaga töötajale maksta, ning selle suurus sõltub nii majandusarengust kui ka sotsiaalpartnerite kokkulepetest. Igal aastal toimuvad läbirääkimised, et tagada õiglane tasakaal töötajate heaolu ja ettevõtete jätkusuutlikkuse vahel.
Mõju ettevõtetele ja majandusele
Kui töötasu kasvab kiiremini kui tootlikkus, võib see avaldada väikestele, siseturule orienteeritud ettevõtetele negatiivset mõju, sest neil võib muutuda keeruliseks hinnakonkurentsis püsimine. Seetõttu oleks miinimumpalga 2026 tõusu kaaludes mõistlik kas üldse loobuda selle tõstmisest või hoida tõus minimaalsena, näiteks piirates seda Eesti Panga prognoositud 3,9% hinnatõusu määraga.
On oluline märkida, et Eestis maksavad miinimumpalka peamiselt väikeettevõtted, nt mikroettevõtted, kus on kuni 10 töötajat, moodustavad alampalga maksjatest 77% (2015-2020 andmete põhjal).
Alampalga tõstmine võib parandada madalapalgaliste töötajate toimetulekut ja vähendada palgaerinevusi. Samas kaasneb sellega ka selge negatiivne mõju: ettevõtete tööjõukulud suurenevad, mis toob sageli kaasa hinnatõusu. Eestis saab praegu otseselt alampalka pisut üle kahekümne tuhande inimese ning sellele lähedast töötasu veel kümme tuhat inimest. Samuti mõjutab miinimumpalga 2026 tõus kõiki neid töötajaid, kelle palk jääb alla riigi keskmise palga.
Alampalga suurendamine on alati kompromiss: see aitab parandada madalapalgaliste elatustaset, kuid võib samal ajal vähendada väikeste ettevõtete konkurentsivõimet.
Viide allikale Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. (2024, September 26). 2025. aastaks kavandatav alampalga tõus tähendab hukatust väikeettevõtetele. EVEA.
Alampalk 4 aastaga 1200 euroni
Miinimumpalga tõstmine suurendab sissetulekuid ka keskmise palga saajatel, tõstab vanemahüvitist ning vähendab soolist palgalõhet. Hinnad Eestis on kasvanud Euroopa keskmisele tasemele, mis nõuab ka palkade tõusu.
2023. aasta kevadel leppis valitsus koos ametiühingute ja tööandjatega kokku alampalga kiirendatud tempos tõstmise:
- 2024. aastal 42,5%,
- 2025.aastal 45%,
- 2026.aastal 47,5% ja
- 2027.aastal 50% keskmisest palgast.
Alampalk tõusis 2024. aastal 13% ehk tegu oli viimaste aastakümnete suurima tõusuga, soovitades järgmiseks aastaks pea sama suurt tõusu (12%). 12 protsendiline alampalga tõus aga tähendab kümne töötajaga mikrofirmale 2025. aastal palgafondi sunnitud suurendamist enam kui 15 tuhande euro võrra.
Kõige tugevamalt mõjutab see majutus- ja toitlustusettevõtteid, maapiirkondade ettevõtteid ning eriti rängalt osalise tööajaga töötajaid, kes töötavad (majanduslikus mõttes) ääremaadel tegutsevates ettevõtetes. Kohalik ettevõtja annab oma piirkonnas sageli tööd pigem sotsiaalsest vastutusest omakandi inimeste ees, mitte suure kasumi lootuses. Paljude selliste ettevõtjate jaoks on tänaseks kokku lepitud maksutõusud ilma alampalga tõusutagi viimaseks piiriks, mille ületamisel tuleb ettevõte likvideerida. Senised töötajad liiguvad sel juhul riigieelarve tulu poolelt kulu poolele, kuna alternatiivseid töökohti neile äärealadel eriti pakkuda ei ole. Ääremaastumine ja kodanike võõrandumine riigist seeläbi suureneb.
Alampalga järsk tõus avaldab survet ka teistele palgaastmetele. Isegi juhul, kui ettevõtetel on võimalik kõigi planeeritud maksutõusude ja kõrgete sisendhindade juures tõsta töötajate palku, siis kaasnev hinnatõus nö sööb selle palgatõusu ära, kuid töötajate tegelik ostujõud ei muutu. Mitte ainult EL reeglitele vastamiseks, vaid kogu Eesti majanduse huvides on inflatsiooni vähendamine. Alampalga järsk tõus töötab selgelt selle eesmärgi vastu. Viide allikale Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. (2024, September 26). 2026. aastaks kavandatav alampalga tõus tähendab hukatust väikeettevõtetele. EVEA.
Viide allikale: Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. (2024, September 26). 2025. aastaks kavandatav alampalga tõus tähendab hukatust väikeettevõtetele. Alampalk.ee. https://alampalk.ee
Eesti miinimumpalk tõuseb 2026. aastal märkimisväärselt, et liikuda Euroopa Liidu soovitatud tasemele, jõudes 47.5%-ni riigi keskmisest palgast. See tähendab tööandjatele, eriti väikestele ja kohalikele ettevõtetele, suuremaid tööjõukulusid, mis võivad raskendada hinnakonkurentsis püsimist. Sellest lähtuvalt on Eesti Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit alustanud läbirääkimisi, et leida tasakaal alampalga tõusu ja majandusliku jätkusuutlikkuse vahel.
2023. aastal kokku lepitud miinimumpalga tõusude plaan näeb ette, et alampalk ulatub 2027. aastaks 50%-ni keskmisest palgast. See tõus on küll paljude töötajate elujärje parandamise eesmärgil, kuid kiire alampalga kasv võib osutuda raskeks ettevõtetele, kus töötatakse sageli alampalga eest – näiteks mikroettevõtetes ja äärealade ettevõtetes. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon on märkinud, et see võib tuua kaasa töökohtade kadumise ja ettevõtete sulgemise, eriti maapiirkondades.
Lisaks avaldab alampalga tõus survet ka teistele palgatasemetele, tuues kaasa üldise hinnatõusu, mis omakorda vähendab töötajate ostujõudu. Eesti majanduse jaoks on oluline hoida inflatsioon madalal, kuid järsk alampalga tõus võib töötada sellele eesmärgile vastu, muutes nii toimetuleku kui ka hinnastabiilsuse tagamise keerulisemaks.
