Miinimumpalk 2025: Olulised muudatused ja mida need tähendavad tööjõuturul
Eesti tööturul on toimumas märkimisväärsed muutused seoses miinimumpalga tõusuga 2025. aastal. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate olulistest muudatustest ja nende mõjust nii töötajatele kui ka tööandjatele.
Miinimumpalk 2025: põhilised muudatused
2025. aastaks on plaanis tõsta miinimumpalka märkimisväärselt, järgides Euroopa Liidu soovitatud tasemeni jõudmise eesmärki. Vastavalt Eesti Tööandjate Keskliidu ja Ametiühingute Keskliidu läbirääkimistele, peaks Eesti miinimumpalk 2025 jõudma 45%-ni keskmisest palgast.
Hetkel on olukord järgmine:
- Miinimumpalk 2025 bruto kujuneb läbirääkimiste tulemusel;
- Miinimumpalk 2025 neto sõltub maksusüsteemi muudatustest;
- Praegune alammäär on 820 eurot (2024);
- Tunnitasu miinimum on 4,86 eurot.
Mõju ettevõtetele ja majandusele
Kui töötasu kasvab kiiremini kui tootlikkus, võib see avaldada väikestele, siseturule orienteeritud ettevõtetele negatiivset mõju, sest neil võib muutuda keeruliseks hinnakonkurentsis püsimine. Seetõttu oleks miinimumpalga 2025 tõusu kaaludes mõistlik kas üldse loobuda selle tõstmisest või hoida tõus minimaalsena, näiteks piirates seda Eesti Panga prognoositud 3,9% hinnatõusu määraga.
On oluline märkida, et Eestis maksavad miinimumpalka peamiselt väikeettevõtted – mikroettevõtted, kus on kuni 10 töötajat, moodustavad alampalga maksjatest 77% (2015–2020 andmete põhjal).
Alampalga tõstmine võib parandada madalapalgaliste töötajate toimetulekut ja vähendada palgaerinevusi. Samas kaasneb sellega ka selge negatiivne mõju: ettevõtete tööjõukulud suurenevad, mis toob sageli kaasa hinnatõusu. Eestis saab praegu otseselt alampalka pisut üle kahekümne tuhande inimese ning sellele lähedast töötasu veel kümme tuhat inimest. Samuti mõjutab miinimumpalga 2025 tõus kõiki neid töötajaid, kelle palk jääb alla riigi keskmise palga.
Alampalga suurendamine on alati kompromiss: see aitab parandada madalapalgaliste elatustaset, kuid võib samal ajal vähendada väikeste ettevõtete konkurentsivõimet.
Viide allikale Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. (2024, September 26). 2025. aastaks kavandatav alampalga tõus tähendab hukatust väikeettevõtetele. EVEA.
Alampalk 4 aastaga 1200 euroni
Miinimumpalga tõstmine suurendab sissetulekuid ka keskmise palga saajatel, tõstab vanemahüvitist ning vähendab soolist palgalõhet. Hinnad Eestis on kasvanud Euroopa keskmisele tasemele, mis nõuab ka palkade tõusu.
2023. aasta kevadel leppis valitsus koos ametiühingute ja tööandjatega kokku alampalga kiirendatud tempos tõstmise:
- 2024. aastal 42,5%,
- 2025.aastal 45%,
- 2026.aastal 47,5% ja
- 2027.aastal 50% keskmisest palgast.
Alampalk tõusis 2024. aastal 13% ehk tegu oli viimaste aastakümnete suurima tõusuga, soovitades järgmiseks aastaks pea sama suurt tõusu (12%). 12 protsendiline alampalga tõus aga tähendab kümne töötajaga mikrofirmale 2025. aastal palgafondi sunnitud suurendamist enam kui 15 tuhande euro võrra.
Kõige tugevamalt mõjutab see majutus- ja toitlustusettevõtteid, maapiirkondade ettevõtteid ning eriti rängalt osalise tööajaga töötajaid, kes töötavad (majanduslikus mõttes) ääremaadel tegutsevates ettevõtetes. Kohalik ettevõtja annab oma piirkonnas sageli tööd pigem sotsiaalsest vastutusest omakandi inimeste ees, mitte suure kasumi lootuses. Paljude selliste ettevõtjate jaoks on tänaseks kokku lepitud maksutõusud ilma alampalga tõusutagi viimaseks piiriks, mille ületamisel tuleb ettevõte likvideerida. Senised töötajad liiguvad sel juhul riigieelarve tulupoolelt kulupoolele, kuna alternatiivseid töökohti neile äärealadel eriti pakkuda ei ole. Ääremaastumine ja kodanike võõrandumine riigist seeläbi suureneb.
Alampalga järsk tõus avaldab survet ka teistele palgaastmetele. Isegi juhul, kui ettevõtetel on võimalik kõigi planeeritud maksutõusude ja kõrgete sisendhindade juures tõsta töötajate palku, siis kaasnev hinnatõus nö sööb selle palgatõusu ära, kuid töötajate tegelik ostujõud ei muutu. Mitte ainult EL reeglitele vastamiseks, vaid kogu Eesti majanduse huvides on inflatsiooni vähendamine. Alampalga järsk tõus töötab selgelt selle eesmärgi vastu. Viide allikale Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. (2024, September 26). 2025. aastaks kavandatav alampalga tõus tähendab hukatust väikeettevõtetele. EVEA.
Viide allikale: Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. (2024, September 26). 2025. aastaks kavandatav alampalga tõus tähendab hukatust väikeettevõtetele. Alampalk.ee. https://alampalk.ee
Kokkuvõte
Eesti miinimumpalk tõuseb 2025. aastal märkimisväärselt, et liikuda Euroopa Liidu soovitatud tasemele, jõudes 45%-ni riigi keskmisest palgast. See tähendab tööandjatele, eriti väikestele ja kohalikele ettevõtetele, suuremaid tööjõukulusid, mis võivad raskendada hinnakonkurentsis püsimist. Sellest lähtuvalt on Eesti Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit alustanud läbirääkimisi, et leida tasakaal alampalga tõusu ja majandusliku jätkusuutlikkuse vahel.
2023. aastal kokku lepitud miinimumpalga tõusude plaan näeb ette, et alampalk ulatub 2027. aastaks 50%-ni keskmisest palgast. See tõus on küll paljude töötajate elujärje parandamise eesmärgil, kuid kiire alampalga kasv võib osutuda raskeks ettevõtetele, kus töötatakse sageli alampalga eest – näiteks mikroettevõtetes ja äärealade ettevõtetes. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon on märkinud, et see võib tuua kaasa töökohtade kadumise ja ettevõtete sulgemise, eriti maapiirkondades.
Lisaks avaldab alampalga tõus survet ka teistele palgatasemetele, tuues kaasa üldise hinnatõusu, mis omakorda vähendab töötajate ostujõudu. Eesti majanduse jaoks on oluline hoida inflatsioon madalal, kuid järsk alampalga tõus võib töötada sellele eesmärgile vastu, muutes nii toimetuleku kui ka hinnastabiilsuse tagamise keerulisemaks.
Altero.ee soovitab töötajatel ja ettevõtetel olla teadlik oma õigustest seoses töötasu maksmisega ning vajadusel pöörduda spetsialistide poole, et oma rahalisi ja tööalaseid otsuseid hästi läbi mõelda. See on eriti oluline tööturu muutuste ajal, mil miinimumpalga tõus võib kaasa tuua uusi töötingimusi ja -võimalusi.
